Praegune tööelu hetkeseis haakub väga hästi aktiivse kevade tulekuga, kus loetud päevadega puhkevad päikesesäras õide viljapuud, rohetavad kõik põllud ja aasad ning õhk on paks lindude sädistamisest. Sama tempokalt väljume hetkel ka kriisist, kus iga päevaga läheb olukord järjest paremaks enamike sektorite jaoks ja värbamisturu jõupositsioon läheb vaikselt tagasi tööandja kätte.
CV-Online Estonia viis 20.05-26.05 perioodil läbi küsitluse 1500 inimese hulgas, millega uuriti inimeste tööelu hetkeseisu pärast kriisist väljumist.
Küsitlusest selgus, et suur osa ettevõtetest jätkavad endiselt tööd kas tervenist (18%) või osaliselt (26%) distantsilt. Distantsilt töötamist võimaldab töö iseloom ja ettevõtte kultuur. Kaugtööd ei võimaldata kolmandikule ja seda peamiselt valdkonna eripära (kaubandus-, teenindus- ja tootmissektor) või töö iseloomu tõttu. Eelnevat kahte kuud vaadates on distantsilt töötamine jäänud suures piiris samaks.
Tööroll on jäänud samaks kuuel inimesel kümnest
Küsitlusest selgus, kui palju on muutunud tööaeg ja roll. Selgus, et 61% inimeste jaoks on tööroll pärast koroonakriisi jäänud samaks, kuid 13% on kahjuks kaotanud töö. Töömahu vähenemist tajub 11% ja suurenemist 5%. Mitmed vastajad tõid esile, et nende tavapärasele töörollile on nüüd lisandunud koondatud inimeste töökohustused, kuid seda siiski mõistlikus mahus. Liigse töökoormuse üle kurtsid üksikud.
Töötasu on jäänud samaks viiel inimesel kümnest
Töötasu on jäänud samaks 53% inimestest ja enim on seda toonud välja inimesed, kes töötavad avalikus sektoris, hariduses, kuid osaliselt ka tootmisvaldkonnas. Töötasu on vähenenud (21%) ennekõike kaubanduse, hotellindus/turism ja tootmisvaldkonnas. Teame varasemate küsitluste põhjal, et peamiseks põhjuseks uue töökoha valikul on just palganumber ning ka praegu küsitlus andis kinnitus, et palgakärped on pannud aktiivselt uut töökohta otsima 26% inimesi.
Enamik tööotsijad loodavad leida uue töökoha samaväärsel positsioonil
Oma tavapärasest positsioonist madalamale positsioonile on kandideerinud 17% inimestest, sest pole leidnud endale sobivaid tööpakkumisi või on konkurents olnud liiga suur olemasolevale positsioonile. Vastajatest 73% on aga öelnud, et nemad kandideerivad samaväärsetele positsioonidele.
Kuus inimest kümnest vaatab tööturul avatud silmadega ringi
Tööandjate hirm, et inimesed hakkava nüüd aktiivselt kandideerima on igati õigustatud, sest küsitluse tulemustest selgus, et tööd ei otsi hetkel 36% inimestest, ülejäänud 64% vaatavad aga turul ringi. Aktiivselt erialast tööd otsib 11% inimestes, oma praegusest positsioonist madalamat tööd 13%. Vahetevahel vaatab erialaseid tööpakkumisi 26% ja oma positsioonist madalaimaid pakkumisi 14%.
Vastajad tõid esile, et pärast kriisi on nende arust inimesed muutunud ettevaatlikumaks, kohati närvilisemaks. Valitseb palju teadmatust ja sellega tuleb osata kohaneda. Mitmed tõid esile, et praegune töökorraldus on märgatavalt meeldivam oma paindlikkuse tõttu. Harjumatu on endiselt vähene suhtlus, mis kaugtöö puhul on liikunud pigem ekraanidesse.
Tööelu hetkeseis on hoogne ja ettearvamatu. Inimeste võime kohaneda muutuvate oludega on erinev ning mitmeid paneb hirm ja teadmatus täna aktiivselt ringi vaatama ja mõtlema, mis on need valdkonnad, mis järgmise kriisi ajal kõige vähem pihta saavad. Üks on aga kindel, edu saadab neid, kes suudavad kohaneda ja kiiresti õppida.
