Seisame uue tehnoloogilise revolutsiooni lävel: tuleviku tööturg hakkab alles kujunema ning see mõjutab nii ühiskonda kui ka töörolle. Maailm me ümber on juba praegu pidevas muutumises ja see väljendub teravalt ka inimeste tööelus nii igapäevase töökorralduse kui ka töörollide näol – mitmed senini iseenesest mõistetavad rollid on kadunud ja hääbumas ning lisanduvad uued töörollid, mis valmistavad meid ette järgmiseks dekaadiks.
Robotid ja tehisintellekt on juba üle võtnud mõningaid ameteid, kuid mis ootab meid ees? Peame ümber hindama, milliseid oskusi on tulevikus rohkem vaja ning milliseid vähem, et olla valmis tuleviku tööturu vajadusteks.
Hariduskirjastuse ettevõtte Pearson koostöös Oxfordi ülikooliga viis läbi uuringu, et välja selgitada oskused, mida aastaks 2030 tööturul enim vajatakse. Uuring võttis tuleviku oskuste kaardistamiseks arvesse tehnoloogilisi muutuseid, globaliseerumist, demograafilisi muutusi, keskkonna jätkusuutlikkust, linnastumist, kasvavat ebavõrdsust ühiskonnas ja ebakindlust geopoliitikas.
Vaata järgi, mis oskuseid tuleviku tööturg vajab:
Otsustusvõime – võime hinnata olukorda ning võtta vastu otsuseid, võttes arvesse võimalike meetmete kulusid ja eeliseid. Otsustusvõime juures räägime ka otsustusjulgusest, sest sageli näeme, et inimestel on kõik olemas, et otsustada, aga mingil põhjusel on nad seesmiselt ebakindlad ja ei julge otsuseid vastu võtta. Maailm vajab alati tugevaid liidreid ja inimesi, kes suudavad adekvaatselt olukorda hinnata ja õigeid otsuseid teha.
Ideede genereerimine – oskus tulla välja võimalikult paljude ideedega ühe teema kohta. Kui tehisintellekt suudab üle võtta palju analüütilisi ja mehaanilisi ülesandeid, siis loovust ning ideid ei suuda veel robotid asendada. Seetõttu muutub ideetamine ja loovate lahenduste pakkumine tuleviku tööturu jaoks asendamatuks oskuseks.
Aktiivõpe – oskus õpitavat mõista ning seostada omandatud teadmisi tegelikkusega. Meid ei õpetata veel koolis, kuidas õppida, seega on tuleviku tööturul puudu inimestest, kes suudavad hoobilt informatsiooni haarata ning mõista, kus saaks neid teadmisi juba praegu ja ka tulevikus rakendada.
Strateegiline õppimine – oskus uute asjade omandamisel valida sobivaim viis info omandamiseks. Juba praegu on meie inforuum paisunud tohutu kiirusega ning võib arvata, et tulevikus on pealetulevat infot veelgi rohkem – oskus selle inforuumi seest välja selekteerida olulisim ning valida meetod uute asjade omandamiseks läheb veelgi rohkem hinda.
Originaalsus – võime tulla välja uudsete või nutikate ideedega ja leida loovaid viise probleemide lahendamiseks. Nagu ka ideede genereerimise puhul ei saa tehisintellekt originaalsust kopeerida. Lennukad ideed ja uudsed viisid probleemide lahendamiseks on hindamatud oskused nii praegusel kui ka tuleviku tööturul.
Ehkki tundub, et võitluses automatiseerimise ja tehisintellektiga oleme kindlad kaotajad, on palju oskusi, mida robotid meilt üle võtta ei suuda. Seetõttu tuleks arendada inimlikke oskuseid nagu ideede genereerimine ja originaalsus.
Inimene õpib kogu elu – ümber kujunev maailm sunnib inimesi õppima ja muutustega toime tulema. Majanduslike muutuste kiiruse tõttu ei pruugi ülikooli kraadist tulevikus enam kasu olla. Inimesed peavad olema valmis ümberõppeks ja oma oskuste pidevaks täiendamiseks.
Pea meeles, et tulevane tööturg oskustepõhine, mitte ametipõhine. Juba täna on näha, kuidas ettevõtetes töötavad inimesed jagavad oma oskusi erinevate osakondade ja töörollide vahel. Lisa uuenenud CV.ee portaalis oma CV’sse oskused ja ole tuleviku tööturuks valmis juba täna.
