Ajateenistuses arenevad mitmed tööturul väärtuslikud oskused, mida tasub kindlasti tööle kandideerimisel välja tuua nii CV-s, motivatsioonikirjas ja töövestlusel.
Ajateenistuses omandatakse terve hulk väärtuslikke oskusi ja kogemusi, mis kanduvad üle ka tööturule. Üha rohkem tööandjaid hindavad ajateenistust kui väärtuslikku 8-11-kuulist koolitusprogrammi, millest väljuvad tugeva meeskonnatööoskuse, distsipliini ja vastutusvõimega reservväelased. Viimast kinnitavad ka palgauuringud, kust eraldub üldise trendina seos, mille põhjal on ajateenistuse läbinute puhul leibkonna keskmine sissetulek kõrgem kui seda mitteläbinute hulgas. Näiteks teenivad 30-aastased ajateenistuse kogemusega töötavad mehed aastas 912 eurot rohkem kui sama vanad ajateenistusekogemuseta mehed. Seega väärib ajateenistuskogemus välja toomist nii CV-s kui ka sisukamat tutvustust töövestlusel.
Milliseid ajateenistuses omandatud oskusi välja tuua ja kuidas?
Meeskonnatööoskus
Kaitseväe ülesehitus on oma struktuurilt meeskonnakeskne – alates lahingpaarist, jaost, rühmast ning lõpetades brigaadi ja diviisiga. See tähendab, et igal meeskonnal ja indiviidil on organisatsioonis väga kindel roll ja vastutus. Seetõttu õpitakse ajateenistuses koos töötama juba esimesest päevast ning teenistuse lõpuks saavutatakse väga hästi kokku töötanud meeskond, mis suudab ja oskab täita eriilmelisi ülesandeid ning tulla toime erinevate väljakutsetega. Seeläbi arendab ajateenistus eduka meeskonnatöö aluseid nagu ühise eesmärgi nimel töötamine ja vastutuse võtmine, meeskonnaliikmete usaldamine, üksteise toetamine ning selge omavaheline kommunikatsioon.
Näiteks saab võtta kuulipilduri, kelle ülesanne on toetada oma tulejõuga ülejäänud üksust manöövrite läbiviimisel. Kui temal ei ole võimalik seda teha, siis teab iga meeskonnaliige, kes kuulipilduja opereerimise esimesena üle võtab ning millised tegevused on ülesande saavutamiseks kõige olulisemad. Eelneva toel jõuab ajateenistusest tööturule reservväelane, kes on harjunud töötama erineva suurusega kollektiivides ning kes teab kuidas meeskonda töövõimelisena hoida.
Motivatsioonikirjas võib näiteks ajateenistuses vilutud meeskonnatööoskust välja tuua järgmiselt: „Ajateenistuses omandasin väga hea meeskonnatöö oskuse täites erinevaid ülesandeid koos enda 10-liikmelise meeskonnaga ning seda tihti erakordselt stressirohketes olukordades“
Kohanemisvõime
Tsiviilelust ajateenistusse astumine on oma olemuselt väga suur keskkonnavahetus, sest see toob kaasa oluliselt rangema korra, reeglistiku ja kultuuri. Eelnevat on võimalik võrrelda näiteks välismaale kolimisega, kus tuleb samuti kiiresti uue keskkonnaga kohaneda. Ajateenistuse vältel areneb indiviidi kohanemisvõime olulisel määral just tulenevalt sellest, et ülesanded, keskkonnad, rollid ja vastutus on väga erinevad ning ajas muutuvad. See tähendab, et ühel hetkel võib saada 10-liikmelise meeskonna ülemast vastutav isik terve rühma ees ehk, ta peab olema suuteline edukalt stressirohkes olukorras juhtima ka 30 alluvat meeskonna liiget. See tähendab, et ajateenistuses harjutakse süsteemselt kohanema uute väljakutsuvate olukordadega ning selleks õpetatakse igale ajateenijale erinevaid töövahendeid ja -võtteid. Näiteks aitab vaatle-orienteeri-otsusta-tegutse (VOOT) tsükkel, kiiresti kaalutletud otsuseid vastu võtta ning on selle kasutamine on üldlevinud ka ärimaailmas.
Motivatsioonikirjas võib kohanemisvõimet välja tuua näiteks järgmiselt: „Ajateenistuses omandasin väga hea kohanemisvõime läbi erinevate ülesannete täitmise muutuvas keskkonnas, mis tihtipeale nõudis väga kiiret, aga kaalutletud otsustamist“
Juhtimine
Ajateenistust saab vaadata ka kui 8 või 11 kuud kestvat praktikalist juhtimiskoolitust. Näiteks läbivad enamus 11-kuulise väljaõppega ajateenijad nooremallohvitseri kursuse, mille vältel saadakse nii universaalseks kui ka erialaseks juhtimiseks vajalik ettevalmistus ning sellele järgneb ligi pooleaastane juhtimispraktika. Eelneva käigus peab noor juhtima oma 5 kuni 30 liikmelist üksust nii igapäevatoimingutes kui ka tervele meeskonnale väljakutsuvate taktikaliste harjutuste vältel, Üks oluline erinevus tsiviilmaailmaga seisneb selles, et ajateenistuses puudub juhil võimalus enda meeskonda ise valida, määrata alluvatele lisatasusid või motiveerida neid muude hüvedega. See tähendab, et ajateenistuses õpitakse juhtima peaasjalikult läbi isikliku eeskuju ja meeskonna motiveerisime ning seda ka ebameeldivates tingimustes – näiteks kui väljas on krõbedad miinuskraadid ning kui keegi ei taha vabatahtlikult tunnimehe ülesannet täita. Kõige eelneva juures vastutab juht ka oma üksuse valmiduse, ülesande täitmise ja ohutuse järgimise eest.
Sarnaselt erasektorile, kus ettevõtte seatud eesmärkide nimel peavad kõik meeskonnad ja osakonnad tegema valdkondlikku tööd, peab iga juht ajateenistuses enda üksusele seatud ülesandeid täitma samuti 100% täpsusega. Vastasel juhul võib kehv juhtimine madalamal tasemel nurjata kõrgema taseme eesmärgi saavutamise – täpselt nagu ka ettevõtluses. Seega väljub ajateenistusest igal aastal sadu noori, , kes on läbinud teoreetilise juhtimisõppe ning saanud ka kõige raskemates tingimustes praktilise ja väärtusliku juhtimiskogemuse.
Motivatsioonikirjas võib juhtimisoskust välja tuua näiteks järgmiselt: „Ajateenistuses omandasin väga hea juhtimisoskuse läbi teoreetilise õppe ja pooleaastase praktika. 10-liikmelise meeskonna juhina vastutasin meile seatud eesmärkide täitmise eest ning täitsin erinevaid praktilisi juhtimisülesandeid nagu näiteks lahingute planeerimine ja läbiviimine.
Stressitaluvus
Ajateenistuse vältel viibib sõdur 8 või 11 kuud väljas oma mugavustsoonist, mille jooksul asetakse teda pidevalt stressirohketesse olukordadesse nagu näiteks talvised metsalaagrid või pingelised linnalahingud. Magamatuse, krõbedate külmakraadide ja ebamugavuse keskel viibides areneb ajateenijal välja oskus stressirohketes olukordades intuitiivselt toimida – stressist ja pingest saab noore jaoks võimestaja, mitte enam takistus. Needsamad stressirohked olukorrad ajateenistuses kasvatavad reservväelase võimet säilitada töökeskkonnas emotsionaalset stabiilsust ja kriitilist meelt. Eelneva tulemusel on tööturule jõudnud reservväelane võimekam tulema toime nii enda kui ka kaasvõitlejatest kolleegide stressi ja emotsioonidega.
Motivatsioonikirjas võib stressitaluvust välja tuua näiteks järgmiselt: „Ajateenistusest saadud väljaõppe käigus kasvas minu võimekus tulla edukalt toime stressirohkete olukordadega. Selle tulemusel suudan säilitada väljakutsete keskel enesekontrolli ning olen võimeline tegema kiireid ja läbimõeldud otsuseid isegi kõige keerulisemates olukordades.“
Need on vaid mõned näited oskustest, mis ajateenistuse vältel arenevad ning mis hiljem tööturul väga väärtuslikuks osutuvad.
Ajateenistus pakub huvi ning soovid eelnevalt mainitud oskusi omandada? Loe ajateenistuse ning ajateenistusse astumise kohta rohkem siit.
