Siin saad nautida teiste lustakaid lugusid rattasadulas, kuid milline on sinu põnev lugu? Räägi ka oma lugu ja osale 🚴 #rattagatööle 🚴 loosis SIIN!
«See oli oma 15 aastat tagasi kui läksime õue ja noorema vennaga metsa koeraga jalutama. Me kõndisime oma 2 km kodust eemale, kui tee peal äkki kuulsime selja taga olevast põõsast raginat ja möiret. Me ehmatasime kõik nii ära – see tundus olevat karu ja kaasas olnud koerast polnud mingit tolku – ta jooksis esimesena minema. Me hakkasime ka hirmunult jooksma ja kuna hääl ja ragin olid selja taga, siis kodust vastassuunas. Arvasime, et karu 🐻 võib meile järgi joosta. Nii jooksime järjest ca 5 km ringiga koju tagasi, endal surmahirm silme ees. Koju jõudes kohe emale rääkima, et karu tahtis meid ära süüa. Nutsime ja värisesime. Marakratist vend, aga ei saanud naeru pidama ja teatas, et oli meile jalgrattaga järgi sõitnud salaja, aga sooviga mitte meile end näidata kogemata suure hooga võssa sõitnud ning see peale looma häält proovinud teha, et me arvaksime, et seljataga on mõni metsloom. Me jooksime surmahirmus täitsa asjata need 5 km koju tagasi. Metsas polnud kedagi muud, kui meie endi totakas vend jalgrattal 😅»
«Minu töökoht on mu elukohast pea 10 km kaugusel ning tööpäevadel sõidan maha pea 20 km. Jalgrattaga käin tööle kevadest sügiseni. Ma olen inimene, kes armastab liikumist. Hommikuti on päris hea värskendav metsateel sõita ja linnulaulu kuulata. Paar aastat tagasi küll juhtus selline asi, et oleksin hommikul tööle sõites ratta peal magama jäänud 💤, sest olin nii väsinud. Õnneks sain tol korral lõpuks väsimusest ikkagi jagu. Kuna mu tööpäevad on pikad, siis koju tagasi hakkan päris hilja sõitma. Kolleegid peavad mind vahepeal hulluks, aga suvel vastan neile, et praegu on valged ööd. Suvel, valgete ööde ajal sõidan läbi metsa, aga pimedamal ajal eelistan siiski maanteed, kuigi maanteed pidi on vahemaa kilomeeter pikem. Kui veel mingit lugu rääkida, siis metsloomadega kohtun pidevalt, õnneks vaid kitsed ja jänesed 🦌🐇 Kunagi nägin ka rebasekutsikat ning hiljuti nägin isegi ühte väikest armast kitsetalle. Õnneks kummalgi korral ema pole läheduses olnud. Olen kuulnud ka metsas suure looma krabistamist ja kartnud, et äkki on põder vms ohtlik loom. Õnneks midagi juhtunud pole ja olen alati jõudnud turvaliselt nii tööle kui ka koju. Pooldan väga rattaga/jalgsi tööl käimist, sest armastan liikumist 💪💪💪»
«Minu põnevaim ratta lugu juhtus aastaid tagasi. Ma polnud juba aastaid rattaga sõitnud ning kartsin meeletult maanteel sõita. Võtsingi siis julguse kokku, et teha üks pikemaid sõite maanteel ja võibolla isegi oma hirmust üle saada. Sai sõidetud juba tükk aega ning rattaga ära harjutud kui järsku tuli auto vastu, ka minu tagant sõitis suurem auto samal ajal mööda, ehmusin nii ära, et sõitsin peaaegu kraavi. Minu õnneks ma päris kraavi ei sõitnudki aga tänu sellisele peatusele märkasin kraavis 100 kroonist. Järelejäänud sõit möödus rõõmsa meele ja 100 krooni võrra rikkamana 💸💸💸»
«Kui olin laps ja alles õppisin suurema kaherattalisega sõitmist, et ratta peale saada, selleks ronisin ma puupaku peale, et rattale saada, et ratas seisma saada peale sõitu, selleks sõitsin ma vastu kuuri seina, kuna pidurdada ma tookord veel ei osanud ja rattaks oli venna pulgaga ratas. Algul sõitsin ikka pulga all olles kuidagi ja kui aus olla, siis ma polegi juba palju aastaid rattaga sõitnud, kuna mul isiklik ratas puudub hetkel, kuigi oleks tore koos lastega sõitma minna!»
«Ostsin ratta ja sain omanik olla 2 minutit – rattapoe eest varastati ratas ajal mil arvet maksin 😢»
«Sõitsin oma rattaga, kui äkki märkasin, et kummid on natuke tühjad. Väntasin ennast ratta seljas Circle K bensuka ette, kus saab rattakumme täis pumbata. Uurisin seal, mis ma uurisin, aga ei osanud seda masinat kasutada 🤔 Lõpuks olin juba peaaegu alla andmas, kui minu juurde tuli üks abivalmis meesterahvas, kes ilusti mu rattakummid täis pumpas, õpetades mullegi, kuidas järgmisel korral ise hakkama saada. Selle toreda noormehega olen tänase päevani koos olnud ning lisaks rattakummidele täitis see mees ka minu südame 💘»
