Positiivse märkamise harjutust on lihtne praktiseerida individuaalselt, aga ka pere, oma juhi või meeskonnaga koos.
Esita kaks küsimust:
– Mis on 3 asja, mis täna hästi läks / mis hästi on?
– Miks need asjad hästi läksid?
Heade asjade märkamine on oluline ning sama väärtuslik on uurida, mis edule õnnestumisele kaasa aitas. Uuri, millega sa ise asjade käiku mõjutasid. See aitab muuhulgas suurendada usku endasse. Usku, et maailmas on palju asju, mida me ise muuta või mõjutada saame. See teadmine aitab astuda välja ohvrirollist, kus otsime pidevalt kinnitust uskumusele, et meist ei sõltu midagi, mis omakorda muudab meid jõuetuks. Kui mõnikord tunnemegi end jõuetuna ning ei suuda näha asju, mis päeva jooksul hästi läksid, otsi häid olukordi elust laiemalt (nt ‘Ma olen terve.’, ‘Mul on töö.’ jne ) või meenuta varasemaid õnnestumisi ja helgeid hetki.
”Oluline on enda vastu lahke olla ka nendel hetkedel, kui negatiivsus on pimestanud ja jõu röövinud.”
Iseseisvalt on neid harjutusi tore praktiseerida õhtuti enne magama minekut. Positiivsust arendavad harjutused tekitavad hea ja rahuliku tunde ning on seetõttu abiks ka unetuse puhul.
Teine võimalus on teha harjutusi koos perega. Sel juhul saavad pereliikmed aidata üksteisel uurida põhjuseid, miks asjad hästi läksid. See liidab ning aitab kogu perel ühiselt positiivset mõtteviisi treenida.
Tööelu kontekstis saavad positiivse märkamise harjutuse käigus meeskonnaliikmed reflekteerida nende kahe küsimuse üle kogu meeskonnaga koos. Üks võimalus on, et igaüks jagab isiklikke õnnestumisi ja teine võimalus, et meeskond uurib meeskonna ühiseid õnnestumisi ning kaardistab nende soodustajad ühiselt. Lisaks positiivsuse mõtteviisi arendamisele meeskonnas aitab see tõsta meeskonnaliikmete enesekindlust, õpetada märkama enda ja teiste panust ning sageli ka oma töö laiemat tähendust, mis aitab tõsta meeskonna motivatsiooni.