Ainult 10% meie pikaajalisest tööõnnest sõltub välisest maailmast ehk sellest, mis meie ümber toimub. 90% pikaajalisest õnnest sõltub sellest, kuidas me maailma tajume ehk kuidas meie aju maailma töötleb. See tähendab, et olenemata asukohast võime ise suurendada oma õnne taset.
Positiivsuse arendamine on seega tähtis osa tööõnnest, kuid positiivsuse arendamine nõuab pingutust. Kahjuks on meil aga kalduvus märgata negatiivset. Samas tasub see pingutus end ära. Shawn Achor viitab uuringule, mille kohaselt oleme positiivsena 31% produktiivsemad kui negatiivses ja neutraalses seisundis.
Optimistlik müügipersonal müüb 37% rohkem kui negatiivne müügimeeskond ja positiivses meeleseisundis arstid panevad diagnoose 19% kiiremini ja täpsemalt kui neutraalses seisundis arstid.
Negatiivsed emotsioonid, nagu hirm, pettumus, häbi, usaldamatus jne väljenduvad sageli vihana ja tekitavad stressi. Stressiseisundis suureneb ajus kortisooli tase, mis pärsib tegevust nii eesajukoores kui hipokampuses.
Pärsitud tegevus eesajukoores halvendab otsustamise ja tuleviku planeerimise võimet ning pärsitud tegevus hipokampuses nõrgendab lühiajalise mälu ja uute mälestuste talletamise võimet. Kõrge kortisooli tase vähendab lisaks serotoniini ehk õnnehormooni taset, mis omakorda suurendab agressiivset käitumist ja võib viia depressioonini. Seega, tasub oma heaolu ja õnne eest ohjad enda kätte haarata.
Üks lihtne positiivsuse treenimise võimalus on positiivse märkamise harjutus, mille kirjelduse leiad siit . Paraku on nii, et igasuguste harjutuste tõeline kasu ilmneb nende pideval praktiseerimisel. Täpselt nagu hea füüsilise vormi hoidmine vajab regulaarset trenni, tuleb ka mentaalset tugevust ja positiivsust regulaarset praktiseerida, et selles vilumus saavutada.
juhtide ja meeskondade coach ja superviisor
https://kaidipeets.com/
